• English
  • Eesti

2017. aasta vere ja verekomponentide käitlemisandmete ning verevalvsuse kokkuvõte

10.07.2018
Printer-friendly version

Ülevaade 2017. aasta vere ja verekomponentide käitlemisandmetest ning verevalvsuse kokkuvõte põhineb verekeskuste koostatud vere käitlemisel ilmnenud ohtlike kõrvalekallete ja haiglate verekabinettide koostatud raskete kõrvaltoimete aastaaruannetel, verevalvsusjuhtumite esmastel teatistel ja lõpparuannetel. Andmeid verekomponentide kasutamise kohta kogub Tervise Arengu Instituut ning andmed on leitavad tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.

2017. aasta 31. detsembri seisuga olid ravimite tootmise tegevusload verekomponentide valmistamiseks Sihtasutusel Pärnu Haigla, sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum, sihtasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla (kolm tegevusluba) ja Sihtasutusel Ida-Viru Keskhaigla.

2017. aastal loovutasid doonorid verekeskustes verd 55 057 korral (2016. aastal  57 789 korral). Verekeskused väljastasid eelmisel aastal täisverd 17 korda ning lisaks valmistati kogutud verest erinevaid komponente: erütrotsüütide suspensioon, värskelt külmutatud plasma, trombotsüütide kontsentraat ja krüopretsipitaat. Kokku valmistasid verekeskused 120 859 doosi verekomponente, millest ülevaade on toodud tabelis 1.

Tabel 1. 2017. aastal verekeskustes valmistatud verekomponendid

Toote nimetusKogus doosides
Erütrotsüütide suspensioon51421
Värskelt külmutatud plasma
        sh afereesi meetodil kogutud
58749
    8719
Trombotsüütide konstentraat
        sh afereesi meetodil kogutud
7659
    2057
Krüopretsipitaat3030
KOKKU120859

Verekomponentide valmistamine verekeskustes aastatel 2012–2017 on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Verekomponentide tootmine aastatel 2012–2017. ERS – erütrotsüütide suspensioon; VKP – värskelt külmutatud plasma; TRK – trombotsüütide kontsentraat; KPT - krüopretsipitaat.

 

Vere käitlemisel ilmnenud ohtlikud kõrvalekalded

Verevalvsuse raames registreerivad verekeskused kõik vere kogumisel, uurimisel, verekomponentide valmistamisel, säilitamisel, väljastamisel ja kasutamisel ilmnenud ohtlikud kõrvalekalded, mis võivad põhjustada retsipiendil raske kõrvaltoime või surma. Ohtliku kõrvalekalde korral algatab verekeskus vajadusel tagasivaateprotseduuri, et välja selgitada kõrvalekalde põhjus ning veenduda, et kõrvalekalle ei mõjuta teisi komponente.

2017. aastal teavitasid verekeskused Ravimiametit 30 ohtliku kõrvalekalde juhtumist.

Verekeskus peab verevalvsuse korra kohaselt käsitlema ohtliku kõrvalekaldena juhtumeid, kus korduvalt verd loovutanud doonori vere kinnitava nakkustekitaja uuringu tulemus osutub määramatuks või positiivseks. Siinkohal tähendab positiivne uuringutulemus, et uuritavast vereproovist leiti uuritav marker ning  määramatu uuringutulemus tähendab, et vereproovi uuringu tulemus ei vasta kehtestatud kriteeriumidele uuritava markeri olemasolu või puudumise kohta. Korduvdoonorite positiivsete uuringutulemuste korral algatab verekeskus tagasivaateprotseduuri, mille käigus uuritakse doonori eelmise loovutuste säilitusproove (igast veredoosist võetud doonorvere proov, mida säilitatakse vähemalt kolm aastat). Ohtlike kõrvalekalletena teavitati 2017. aastal korduvdoonori positiivsetest või määramatutest testitulemustest HIV, B-hepatiidi, C-hepatiidi ning süüfilise tekitaja suhtes kokku 17 korral.

Kahe juhtumi puhul leiti, et doonor oli olnud B-hepatiiti nakatunud ka eelmiste loovutuste ajal. Kuna viiruse kontsentratsioon veres oli väga madal, ei suutnud tollal kasutusel olnud testmeetodid viirust tuvastada. Juhtumist teavitati ka haiglaid, kellele nende doonorite verest valmistatud verekomponendid oli väljastatud. Patsientidel, kellele verekomponente oli üle kantud, B-hepatiidi nakkuse ülekandumist ei tuvastatud.

Ühel korral alustas verekeskus juhtumi uurimist, kui esmakordselt verd loovutama tulnud doonori verest tuvastati B-hepatiidi viirus. Selgus, et esmase doonori elukaaslane on korduvdoonor. Korduvdoonor kutsuti kordusanalüüsidele, mis osutusid nakkustekitaja suhtes negatiivseteks.

Kõiki donatsioone uuritakse põhjalikult B- ja C-hepatiidi viiruse, HIV ja süüfilise tekitaja Treponema pallidum suhtes ning nakkustekitajate suhtes positiivse või määramatu uuringutulemusega verd ei väljastata. Sõltuvalt uuringute tulemustest keelatakse doonoril kas ajutiselt või alaliselt verd loovutada ning nad suunatakse täiendavatele uuringutele ja arsti vastuvõtule. Doonorile, kellele on ajutiselt kehtestatud vereloovutuskeeld määramatu tulemuse tõttu, on lubatud verd uuesti loovutada alles siis, kui eelmisest vereloovutusest on möödunud ettenähtud aeg ja enne uut vereloovutust on tehtud täiendavad uuringud, mille tulemused on nakkusmarkeri suhtes negatiivsed.

11 juhul teavitasid verekeskused trombotsüütide kontsentraadi mikrobioloogiliste uuringute positiivsest tulemusest. Enamikel juhtudel põhjustas positiivse vastuse verekomponenti sattunud bakter Propionibacterium acnes ning saastumine toimus tõenäoliselt doonori veeni punkteerimisel.  Neljal juhul näitasid edasised uuringud, et tegemist oli valepositiivse uuringuvastusega ning tegelikult mikrobioloogilist saastust verekomponendis ei olnud. Verekomponentide mikrobioloogiliste uuringute tulemused olid verekomponentide väljastamise hetkel negatiivsed ja patsientidele need juhtumid probleeme ei põhjustanud.

Kõikidel doonoritel määratakse kahe esimese vereloovutuse ajal K-antigeen. Eelmisel aastal teavitati Ravimiametit juhtumist, kus doonor määrati teise vereloovutuse ajal K-antigeeni suhtes positiivseks, kuigi esmase loovutuse ajal oli sama testi tulemus doonoril negatiivne. Valenegatiivne tulemus oli tõenäoliselt tekkinud testi tulemuse tõlgendamisel. Verekeskus teavitas haiglat, kellele doonoriga seotud komponent olid väljastatud. Patsiendil kõrvaltoimet ei täheldatud.

Ohtlikud kõrvalekalded, millest 2017. aastal Ravimiametit teavitati, on esitatud joonisel 2.

Joonis 2.  2017. aastal teavitatud ohtlikud kõrvalekalded.

 

Vereülekande ajal või pärast seda täheldatud rasked kõrvaltoimed

Lisaks ohtlikele kõrvalekalletele tuleb registreerida kõik rasked kõrvaltoimed – vereülekande ajal või selle järgselt ilmnenud ohtlikud ja soovimatud verekomponendi toimed retsipiendi tervisele, mis võivad põhjustada rasket tervisehäiret või surma.

Vereülekande ajal või pärast seda ilmnenud raske kõrvaltoime korral algatatakse tagasivaateprotseduur, mille käigus selgitatakse välja, kas raske kõrvaltoime oli tingitud ülekantud verekomponendist või mitte. Selle jaoks uuritakse säilitusproove  ning tehakse mitmeid lisateste. Samuti peetakse kinni või kutsutakse tagasi kõik ülejäänud komponendid, mis on reaktsiooni põhjustanud komponendiga seotud. Tagasivaateprotseduuri lõpus antakse hinnang, mis väljendab verekomponendi seotust raske kõrvaltoimega.

2017. aastal käsitleti võimaliku raske kõrvaltoime juhtumitena 58 verevalvsusjuhtumit. Võimaliku raske kõrvaltoimena käsitleti, kuid kinnitust ei leidnud: kaks mitteimmunoloogilise hemolüüsi juhtumit, üks vereülekandest tingitud akuutse kopsude kahjustuse juhtum ja üks vereülekande järgse C-hepatiidi kahtlus.  

Suurima osa kinnitust leidnud raske kõrvaltoime juhtumitest moodustasid 42 hilise hemolüütilise reaktsiooni juhtumit. Enamikel juhtudel paranesid patsiendid täielikult ning juhtumid tuvastati enne järgmist vereülekannet patsiendile tehtavatel antikehauuringutel.

Ühel korral kanti haiglas patsiendile ekslikult üle talle sobimatu veregrupiga verekomponent. Õde eksis patsiendi identifitseerimisel ning kandis B RhD positiivse verekomponendi üle patsiendile, kes oli A RhD positiivne. Vereülekande tagajärjel tekkis patsiendil esimese reaktsioonina hingamispuudulikkus, mis lõppes 3,5 tundi hiljem patsiendi surmaga. 

Raske kõrvaltoimena leidis lisaks kinnitust kaks akuutse kopsukahjustuse juhtumit. Ühe juhtumi puhul oli patsient saanud eelnevalt ERS ülekannet ja teisel juhul TRK ülekannet. Lisaks teavitati ühest ERS ülekande järgselt tekkinud akuutse kopsude kahjustuse juhtumist, mille puhul jäi raske kõrvaltoime seos verekomponendiga selgusetuks.

Ravimiametit teavitati eelmisel aastal viiest anafülaktilisest reaktsioonist, millest neljal juhul patsient paranes. Ühe juhtumi puhul oli tegemist raske reaktsiooniga, mille tulemusena tekkis patsiendil kliiniline surm. Patsient suudeti elustada, kuid raske kõrvaltoime tulemusena tekkis tõsine tüsistus.