• English
  • Eesti

Kõlbmatute ravimite käitlemine

11.06.2012
Printer-friendly version

Ravimid on kujunenud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Koduapteegis on tavaliselt osa ravimeid „igaks juhuks“ valmis ostetud. Ja tihtipeale juhtub, et need jäävad enne aegumistähtaega kasutamata. Ka kodus haige põetamise korral võib üle jääda mitmesuguseid ravimeid. Mida nende jääkidega teha?

Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel ohtlikud kas inimese tervisele või ohustavad keskkonda. Kui terviseriskid  on hoomatavad ravimi pakendil – pakendi infolehes kirjutatud ja meedias korrutatavast hoiatusest  „Hoida laste eest varjatud ja  kättesaamatus kohas“ ja on meie teadvusesse jõudnud, siis keskkonnariskidega paraku nii ei ole.

Viimastel aastatel on keskkonnast, peamiselt veest, avastatud järjest enam ravimite toimeainete jääke. Kuigi valdavalt on tegemist madalate kontsentratsioonidega, mis jäävad tunduvalt allapoole tavapäraste saasteainete kontsentratsioone, võib see põhjustada probleeme. Ravimid sisaldavad farmakoloogiliselt aktiivseid aineid ja keegi ei ole uurinud nende toimet madalatel kontsentratsioonidel.  Kuigi enamik ravimeid lagunevad keskkonnas kiiresti, tekivad tänu pidevale kasutusele suhteliselt kõrged kontsentratsioonid, mis võivad osutuda veeorganismidele kahjulikuks, näiteks hormoonpreparaadid  võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel looteeas soomuutusi, tulemuseks sigimisvõimetus. Nii mitmedki ravimid ei ole biolagunevad ja oma püsivuse tõttu võivad need lõpuks jõuda joogivette.

 

Nii inimeste kui ka loomade tervishoius kasutatud ravimid võivad tekitada keskkonnaprobleeme, näiteks saastada pinna- ja põhjavett või koguneda setetesse. Haiglate heitvees võib eeldada ravimijääkide „kokteili“, samuti suuremate linnade reoveepuhastitele saabub küllaltki mitmekesine segu. Kui selles sisalduvad antibiootikumid, siis pikapeale on tulemuseks mikroorganismide resistentsus ehk vastupanuvõime – olles harjutatud madalamate annustega, ei tarvitse hiljem ka raviks mõeldud annus neid enam murda.

Teiseks oluliseks  allikaks on kasutamata jäänud või aegunud ravimid. Varem soovitati kodus ülejäänud ravimid kraanikausist alla lasta – et need kogemata laste kätte ei satuks. Praeguste teadmiste valguses on tungivalt soovitav seda mitte teha. Me koormame keskkonda täiendava koguse ravimijääkidega.
Antibiootikumide, vähiravimite jt tugevatoimeliste ravimite olmejäätmete sekka viskamisel võivad nad sattuda laste kätte või kahjustada keskkonda.

Kodused ravimijäägid

Kui ravim on aegunud või mõnel muul põhjusel kõlbmatuks muutunud, või ravimi ülejäämise korral, on elanikul 2 võimalust, kuidas nendest keskkonda ja tervist kahjustamata vabaneda:
a) Viia ravimid apteeki.
b) Viia ravimid kohalikku ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti.

Mõlemal juhul võetakse elanikelt ravimid vastu tasuta. Võimalusel tuleks eelistada apteeki, sest neil on kohustus kõlbmatud ravimid vastu võtta ja korraldada nende ohutu hävitamine. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti viimisel tuleks eelnevalt veenduda, et seal ravimeid vastu võetakse. Erinevalt apteekidest puudub linna või valla hallatavates ohtlike jäätmete kogumispunktides automaatselt õigus vastu võtta ravimijäätmeid.

Narkootilise või psühhotroopse toimega ravimid, nt tugevatoimelised valuvaigistid, tuleb igal juhul viia apteeki, soovitavalt sinna, kust need soetati – siis on kindel, et vastuvõtval apteegil on vastavate ravimite käitlemise õigus. Üleantavad ravimid võiksid olla originaalpakendites.

Ettevõtluses tekkinud ravimijäägid

Ettevõtluses, sh tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel,  tekkinud ravimijäätmed tuleb üle anda litsentseeritud jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete, sh ravimijäätmete, käitlemise õigus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite hävitamine peab toimuma vahetult pärast üleandmist.

Teavet litsentseeritud jäätmekäitlejate kohta, kellele saab ravimijäätmeid üle anda, saab:
a) Keskkonnaministeeriumi ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavate ettevõtete loetelust:
http://www.envir.ee/996 või
b) litsentsis ja jäätmeloas toodud andmetest. Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteem (KLIS) http://klis.envir.ee/klis. Vasakpoolsest rippmenüüst valida „Keskkonnaload KLIS2“, konkreetse ettevõtte andmed saab kätte dokumendiotsinguga, sisestades ettevõte nimetuse väljale „Dokumendi omanik“. NB! Jäätmekäitluslitsents on väljastatud 1 dokumendina, kuid jäätmeload iga käitluskoha kohta eraldi. Ettevõtluses tekkinud ravimijäätmed võib leida järgmiste koodide alt: 07 05 13*, 18 01, 18 02. Elanikkonnal tekkinud ravimijäätmed: 20 01 31, 20 01 95...98.

Ravimite hävitamine