• English
  • Eesti
UudisedUudised

H1N1 gripi vaktsiin Pandemrix ja narkolepsia

02.02.2011
Printer-friendly version

1. veebruaril avaldasid Soome teadlased epidemioloogilise uuringu esialgsed andmed, mis näitavad narkolepsia kõrgemat esinemissagedust Soomes H1N1 gripi vaktsiini Pandemrix saanud 4-19 aastaste vaktsineeritute hulgas 8 kuu jooksul pärast vaktsineerimist võrreldes vaktsineerimata eakaaslastega.
Teadlased peavad tõenäoliseks, et Pandemrix koos mõne muu seni identifitseerimata faktoriga on narkolepsia sagenemise põhjuseks.
Kuna erinevus narkolepsia esinemissageduses oli suur (tegemist on väga harva esineva seisundiga), ei pidanud teadlased tõenäoliseks, et nähtud erinevus haigestumise sageduses oleks uuringuviga.

Pandemrix on H1N1 gripi vaktsiin, millega on maailmas vaktsineeritud ligikaudu 31 miljonit ja Eestis 10 300 inimest.
Narkolepsia on seisund, millele on iseloomulik suurenenud päevane unisus ja tahtele allumatud lühiajalised päevased unehood koos lihastoonuse kadumisega, öine uni võib olla fragmentaarne ja lühenenud.

Soome andmed

Soomes haigestus aastatel 2009 ja 2010 narkolepsiasse 60 last ja noorukit vanuses 4-19 aastat. 52 neist (90%) olid vaktsineeritud Pandemrixiga. Vaktsineeritute proportsioon selles eagrupis üldiselt oli 70. Teadlaste esialgsel hinnangul oli vaktsineerituil 9 korda suurem tõenäosus haigestuda narkolepsiasse ning riski suurenemine oli enam väljendunud 5-15 aastastel. Alla 4 aastastel ei esinenud ühtegi juhtu ja haigestumise tõenäosus ei muutunud ka üle 19 aastastel. Soome uuringu lõpparuanne avaldatakse 31. augustil 2011.

Maailma Terviseorganisatsiooni seisukoht

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ütleb oma seisukohas, et Pandemrixi on kasutatud 38 riigis ning tänaseks on narkolepsia juhtude kohta andmeid peamiselt Soomest, Rootsist ning Islandilt. Islandil registreeriti narkolepsiasse haigestumise suurenemine vaatlusalusel ajaperioodil ka vaktsineerimata laste hulgas. Narkolepsia juhte ei ole tuvastatud seoses ühegi teise gripi- ega muu vaktsiiniga. Käesolevad uuringud ei mõjuta vaktsineerimist teiste vaktsiinidega.

Edasine tegevus

Nii Soome viidatud teadlasrühm, WHO, Euroopa Komisjoni Nakkushaiguste Keskus kui Euroopa Ravimiamet peavad oluliseks edasisi uuringuid, et aru saada, mis on narkolepsia sellise valikulise avaldumise põhjuseks. Edasised uuringud keskenduvad narkolepsia haigestumuse taustanäitajate täpsustamisele, samuti püüavad välja selgitada, kas immuunvastus Pandemrixile erineb narkolepsiasse haigestunud ja mittehaigestunud vaktsineeritutel. Uuringute tulemusi on oodata käesoleva aasta keskel.

Olukord Eestis

Eestis ei ole pandeemilise gripi vastu vaktsineerimisega seotud narkolepsia juhtudest Ravimiametit teavitatud.

Pandemrixi võimalike kõrvaltoimete kohta on saadetud 49 teatist, kus kirjeldati 141 kõrvaltoimet, neist 2 tõsist (ravi vajanud allergilised/anafülaktilised reaktsioonid). Mittetõsistest kõrvaltoimetest ilmnesid peamiselt palavik, süstekoha reaktsioonid (valu, punetus, turse), lihasvalu, liigesvalu, halb enesetunne, peavalu. Kolmel korral kirjeldati seni mitteteadaolevat kõrvaltoimet - silmade valgustundlikkust.

Eesti andmed ei viita, et Pandemrix võiks narkolepsiat põhjustada, kuid arvestada tuleb sellega, et Pandemrixi kasutus on olnud võrreldes teiste riikidega väike ning kõrvaltoimetest teatamise aktiivsus on Eestis üldiselt madal.

Vaktsiinil on Euroopa Liidu müügiluba, mille andmise, muutmise, peatamise ja lõpetamise üle otsustab Euroopa Komisjon Euroopa Ravimiameti teadusliku seisukoha alusel. Viimati avaldas Euroopa Ravimiamet hinnangu 2010. aasta augustis, olles analüüsinud Rootsis laekunud narkolepsiateateid. Kindlat seost narkolepsia ning Pandemrix’i vahel siis ei tuvastatud.

Uute andmete alusel hinnatakse võimalikke seoseid uuesti Euroopa Ravimiameti Inimravimite Komitee istungil veebruaris. Selles arutelus osaleb ka Eesti. Seni on Euroopa Ravimiamet seisukohal, et vaktsiinist saadav kasu ületab võimalikud ohud.
 
Soome teadlaste pressiteade ja esialgne uuringuaruanne (sama inglise keeles)
Maailma Terviseorganisatsiooni teave